Lugu, kuidas Lõuna-Eesti juurtega perekonnanimi Prangli esimest korda Pranglile satub, algab hoopis Norras. Sedaviisi erilisi teid mööda kulgeb ka saare elu, mis on igas mõttes teistmoodi kui mandril: omas rütmis, oma seadustega, põlvest põlve kandunud tarkustega. Kuidas aga nii väikesel saarel nagu Prangli ettevõtlust arendada ning samas hoida ennast, saare loodust ja kogukondlikku elu? Mismoodi on omavahel seotud [i:452]i „Karge meri“ ja Prangli? Või mis asi on maailmakuulus pranglimine?

Erinevate tegelaste kaudu tõdeme, et saare inimest on hea võrrelda rändrahnuga: ta soojeneb päikese käes aeglaselt, aga kui lõpuks üles soojeneb, on tema vastu maru hea toetuda. Nii polegi ime, et kes sellele imelise looduse ja rahvaga saarele juba käima hakkab, ei see enam pidama saa.