Me ootasime midagi. Ja see midagi, ei-midagi, see jõudiski Jõuludeks: vihma sadas, kärnkonni, nööbid pudenesid pintsakult, taevas mõrust kurjaks keris, valusaiks viimaseiks Jõuludeks.
«Künnap on suur meister verbaalses kaameratöös. Tõeline autorikino. Kaadrit sisse ja välja suumides, vajadusel negatiivi keerates, üle- ja läbivalgustades ning vaatepunkte vahetades jõuab ta oma värssides äraspidise aegluubis reaalsuseni.»
«Millal järgneb küpsemisele üleküpsemine? Või koguni roiskumine? Siiani pole seda veel juhtunud. Künnapi stiil, mis mõjus sajandivahetuse paiku väga värske ja ajastuväärilisena, pole minu silmis vahepeal vanunud ega vananenud.»
