Kui San Franciscos Fulbrighti stipendiaadina maandun, olen valmis eluks raamatuvirnade vahel – doktoritöö kirjutamine ei ole ju naljaasi! Eriti veel maailma tippülikoolis Berkeleys. Ent juba esimestel tundidel saan aru, et see linn tõmbab mind kuhugi jäneseurgu – maailma, kus reaalsus ja unistus põimuvad, pannes proovile kõik, mida arvasin end teadvat vabadusest, armastusest, sugudest ja seksuaalsusest.

Globaalse hipiliikumise lätetel ja legendaarse armastuse suve järellainetuses avastan end pendeldamas akadeemilise maailma ja linna kirevate kihistuste vahel, vabaduse ja haavatavuse hapral piiril. Maadelda ei tule üksnes pöörase elutempo ja armutu kinnisvaraturuga, vaid ka iseendaga – suhetes, mis kisuvad kaasa nagu torm ja mille varjus võib unelmast saada valus viirastus. Selle linna pärandis peegelduv protestivaim ja lakkamatu vabaduseiha jäävad aga saatma minu teed antropoloogi ja filmitegijana.