«Mis on globaalne ajalugu?» võtab arutluse alla globaalse ajaloo kui 21. sajandile iseloomuliku ajalookirjutuse suuna, mis käib ühte sammu üha enam globaliseeruva maailmaga.

Sõna «globaalne» viitab vaatenurgale, mis käsitab maailma lõimitud tervikuna ja vaatleb üksikküsimusi laiemal globaalsel foonil. Globaalne ajalugu on suuresti tekkinud vastukaaluks rahvuslikule ajaloole. Ajalooprotsessid ei peatu tingimata alati riigipiiride taga ning selleks, et nüüdisajast aru saada, vajatakse rahvusüleseid lähenemisi rohkem kui kunagi varem. Nii omandavad kohalikud eripärad tähenduse vaid globaalsete protsesside raamistikus. Globaalne ajalugu püüab olla kaasavam ning ületada eurotsentrism ning senise ajalookirjutuse märkimisväärne «Põhja» ja «Lääne» kallak.


«Berliini ülikooli professor Sebastian Conrad on üks neid, kes töötab globaalse ajaloo eesrindel, ja tema sissejuhatus valdkonda on kindlasti üks parimaid, mis seni kirjutatud», on märkinud TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm. «Nii nagu globaliseerub tänapäeva maailm, globaliseerub ka tänapäeva ajalookirjutus. Maailm ei ole enam isoleeritud üksuste kooslus, vaid põimunud tervik, ning on seda olnud õigupoolest pikka aega, nagu üha uued globaalse ajaloo uurimused näitavad,» lisas ta.

Sebastian Conrad (snd 1966) on saksa ajaloolane, kelle uurimistöö hõlmab (post)koloniaalajalugu, historiograafiat, ideedeajalugu ja Jaapani ajalugu. Valdkonna juhtiva eksperdina võtab Conrad raamatus kokku globaalse ajaloo põhiseisukohad.

Eestikeelsele väljaandele on lisatud Marek Tamme intervjuu Sebastian Conradiga.