Ma ei usu, et oleksin teile, kullakesed, kunagi varem jutustanud ühest kummalisevõitu väikesest loost, mis mõni aasta tagasi juhtus. Ma ei taha paista kuidagi edevana -- loomulikult ma tean, et võrreldes teie, noortega, pole ma üldse tark: Raymond kirjutab neid väga moodsaid raamatuid üsna ebameeldivatest noortest meestest ja naistest ning Joan maalib väga tähelepanuväärseid pilte kandilistest, veidrate kühmudega inimestest, ja see on väga nutikas sinust, mu armas --, aga nagu Raymond alati ütleb (muidugi täiesti heasüdamlikult, sest ta on ju lausa kullatükk-õepoeg), olen ma lootusetult viktoriaanlik...
