Lopsakal troopilisel saarel, mis õhust paistab väike nagu lehmakook keset üüratusuurt sinist ookeanitaevast, loeb viimane valge mees käputäiele lastele Dickensi «Suuri lootusi», sellal kui kodusõja püssiragin painavalt läheneb…

Dickensi lugemine džunglis on teema, mis inglise kirjanduses vältimatult ja masendavalt seostub Evelyn Waugh' romaaniga «Peotäis põrmu». Kuid lugedes saarel improviseeritud koolitundides lastele «Suuri lootusi», avab mister Watts neile teise maailma – maailma, kus pole mässulisi, kus pahad räägivad nagu mereröövlid ja kus leidub üks sepikoda, kuhu lapsed võivad pageda öötundidel, mil hirmuärev sõjaootus kõige vähem asu annab. Sõja liginedes kasvab lugu mister Pipi suurtest lootustest laste ellujäämiselooks keset kasvavat kaost – looks, mis napi, kuid rabava poeetikaga põimib kokku mustade ja valgete lood ning rajab väljapääse seal, kus kõik näis olevat hävinud.

Romaani autor, Uus-Meremaa kirjanik Lloyd Jones kattis 1990. aastatel ajakirjanikuna Paapua Uus-Guinea Bougainville'i saare kodusõda, saades seal kogemusi, mis said aluseks «Mister Pipi» kirjutamisele. Romaan võitis 2007 Commonwealthi auhinna ja sai samal aastal Man Bookeri auhinna lühinimekirja.