Tšingis-khaan tuiskas seitsme sajandi eest mööda Mongoolia ääretuid steppe, ja Michael Kohn on maailma ühes kaugeimas nurgas sealse taltsutamatu rahva hulgas tõenäoliselt peaaegu sama palju ringi rännanud. See, et ta suutis ajalehe Mongol Messenger toimetajana uurida Mongooliat Ulaanbaatarist Gobi kõrbeni nii paukuva pakasega talvedel kui ka lämmatavalt palavatel suvedel kõigest 50 000 tugrikuse (see võrdub 60 dollariga, kui teil ei juhtu arvutit käepärast olema) kuupalga eest, teeb tema jutustuse kummalistest paikadest ja veelgi kummalisematest inimestest tunduvalt tähendusväärsemaks.

Kirjeldades oma seiklusrikast rännakut planeedi kõige eraldatuma ja salapärasema maa külmunud stepiavarustes, suudab Michael Kohn lugejat ühtaegu nii harida kui ka lõbustada. Tema täpselt kajastav kirjutamisstiil on omane reporterile, kes tajub hetkeolukordade globaalset mõju, ent samal ajal teeb ta Mongoolia loodusest ja elanikest värvikaid visandeid nagu kõige osavam portretist. Ta maalib lugejale teabest pakatava pildi, kus isegi kõige ebaharilikumaid tegelasi koheldakse väärikalt, vältimata seejuures nende elus peituvat irooniat.

Värvikas ülevaade kommunismijärgsest Mongooliast kirjeldab põhjalikult traditsioonilist kultuuripärandit ja ühtlasi käsitleb väljakutseid ning probleeme, millega riigil on tulnud alates 1990. aastast rinda pista.

[i:75801] elas ja töötas Mongoolias aastatel 1998-2000 ning naaseb sinna aeg-ajalt uudiseid kajastama ja märapiima maitsma. Lonely Planeti kaastöölisena on Michael tegutsenud ka Iisraelis, Colombias, Usbekistanis, Lõuna-Aafrikas ja Tiibetis.