«Käesolev jutustus (pisut üle pakkudes julgen teda mõnikord isegi lühiromaaniks nimetada) on minu senistest teostest kõige mahukam. Tegelastel prototüüpe ei ole. Kui aga keegi neid vägisi leida püüab, siis rahustaksin teda Hašeki sõnadega: «Jäägu, nagu oli, eks midagi ikka olnd, ega kunagi pole olnd, et kuidagi polnd.».»