Autor on selles raamatus pöördunud tagasi oma esialgse lemmikvormi – novelli juurde.
Noorus ja vananemine, generatsioonide vastuolud, inimese üksindus suurtes linnades, ühiskondlike raamide pigistav kitsus ja mässumeel selle vastu, kaduvustunne ja elujanu on aineks, mis leiab käsitlemist vormilt napimaks ning löövamaks muutunud novellides ja laastudes, kus pilk püüab tungida võimalikult sügavale pinna alla.