Muinasjutte Broca tänavalt – see on 13 ennekuulmatut lugu prantsuse kirjaniku Pierre Gripari (1925-1990) sulest. Kuidas saaks tavaliseks nimetada seda, et väikese kuradikese isa sõimab poega lollpeaks, kui kuuleb, et too koolis käis, ja et väike kuradike tahab ülepea ingliks saada. Või siis ühe kartuli armastuslugu, mis lõppes õnneliku abieluga Idamaade sultaniga...
Alati polegi võimalik üheselt selgeks saada, kus lõpeb tegelik elu ja algab muinasjutt. Broca tänav on Pariisis tõepoolest olemas, sellel tänaval majas number 69 asub papa Saidi kohvik ja tänaseni ajavad oma asju – nüüd küll juba täiskasvanuasju Nadia, Malika, Rachida, Bachir, Nicholas ja Tina, kellega koos härra Pierre aastaid tagasi oma neljapäevast koorekohvi juues lugusid välja mõtles. Härra Pierre'i kohta öeldi siis, et too olevat võlur, kes kõik siin maailmas pahupidi pöörata võib. Ent kuigi ta jutte on võimatuteks lugudeks nimetatud, kohtab lugeja ta pajatustes siiski mitmeid maailma rahvaste muinasjutuloomingust juba teada motiive, mis äratundmisrõõmu pakuvad. Ja muinaslugudele omase lustlikkuse kõrval lipsavad Pierre Gripari juttudesse siin-seal ka tõsisemad, üldelulisemad noodid.