Kogumiku «Mulgi rahvarõivad» aluseks on Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator Tiina Jürgeni poolt Viljandi Muuseumi aastaraamatute tarbeks koostatud tekstid, mida on selle teose jaoks olulisel määral täiendatud.
Suure töö on ära teinud Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala üliõpilased ja õppejõud, kes on õppetöö käigus teemakohaseid materjale koondanud ja süstematiseerinud. Oleme kasutanud teose koostamisel kõiki olulisemaid meile teadaolevaid esemeid ja arhiivimaterjale Viljandi Muusemi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi, Pärnu Muuseumi, Valga Muuseumi, Läti Akadeemilise Raamatukogu, Peterburgi Riikliku Vene Muuseumi ja Soome Rahvusmuuseumi kogudest.
On ebaharilik, et ühe väikese maakillu rõivad saavad omaette teoses nii suurt tähelepanu. Koostajate meeles mõlkus soov näidata nende ajaloolist mitmekesisust ja arengut. Erinevalt seni ilmunud kirjandusest, kus tihtipeale esitletakse erinevatest kihelkondadest vaid mõnda rõivakomplekti, soovime näidata traditsioonilise rõivastuse muutust ja arengut ajas. Eesmärk on siduda rõivakultuuri konkreetsete inimeste, paikade ja lugudega. Esemete juures on toodud võimalikult palju teavet nende kasutajate ja valmistajate kohta. Nii saame vältida rahvarõivaste umbisikulist univormistumist.
Oleme toonud lugeja ette suurema osa olulistest säilinud ajaloolistest esemetest ning näidanud ka ühe ja sama esemetüübi puhul võimalikult palju variatsioone. Sedakaudu soovime tutvustada konkreetsele ajastule omast visuaalset keelt ja selles toimunud muutusi. Paljud pealtnäha sarnased, kuid lähemal vaatlusel siiski detailides erinevad esemed annavad edasi seda nn mustrikirjaoskust, mida valdasid neid valmistanud ja kandnud inimesed.
Kogumik jaotub ajalooliste kihelkondade põhjal neljaks suureks peatükiks: Halliste-Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Neist igas on esemete kaupa ülevaade konkreetse piirkonna rõivastest. Üldjuhul on illustreerimiseks esitatud selle kihelkonna vanu esemeid. Nende võimalikku kasutust näitavad erakogus olevad tänapäeval valmistatud rõivakomplektid. Enamlevinud rõivatüüpide kohta oleme koostanud vanade esemete põhjal lõikeskeemid, mis esindavad piirkonnale omaseid lõikeid laiemalt. Teose lõpus on kõigi lõikeskeemide aluseks olevate originaalesemete joonised ja mõõdud oma algsel kujul ilma kohandusteta.
Raamatu illustreeriva materjali koostamise juures oleme silmas pidanud ka käsitöömeistrite huve: võimalusel on fotode juures näidatud esemete mõõt või konkreetse foto mõõtkava. Olulised ornamendid on trükitud ka mustriskeemina – nii on võimalik tehnikat tundval inimesel seda uutes töödes kasutada. Paljudest esemetest on toodud mõõtkavaga detailivaated, mis võimaldavad foto põhjal mustrite ja tehniliste võtete määramist. Loodame, et selliselt esitletud materjal inspireerib paljusid meistreid ajaloolisi elemente oma loomingus taas kasutama.
