Pärast seda, kui relvad olid vaikinud, ärkasid mitmed veteranid üha öiste painajate peale. Mida olid nad pidanud läbi elama? Kuidas oli võimalik säilitada vaimne tervis inimliku taluvuse piirini jõudnud olukorras? Mis juhtus, kui see piir ületati?

Soome sõdade vahelduvaid perioode tuntakse juba peaaegu läbi ja lõhki, kuid sõjakogemuste ajaloo uurimine on ikka pooleli. «Murdunud meeled» räägib sõjasangarluse ülistamise varju jäänud traumaatilisest ajaloost ning selle pikaaegsetest, põhjendamatult häbimärgistatud tagajärgedest soome sõjaveteranidele.

Ville Kivimäki uurib selles teoses rindemeeste psüühilise taluvuse ja murdumise põhjusi ning nende muutumist Teise maailmasõja eri faasides. Kes olid need tolle aja termini järgi «põrunud» sõdurid? Miks suhtuti nendesse teisiti kui sõjas füüsiliselt haavata saanud meestesse? Käsitlust leiavad ka meelelt murdunud sõdurite ravimise meetodid – tööteraapiast elektrišokiravini – ning tollal domineerinud sõjapsühhiaatria dogmad.