„Sa oled pehme savi. Ma voolisin sind. Mina tegin sinu.“ Maarja on elanud aastaid nähtamatus vanglas. Tema abikaasa Rasmus ei kontrolli ainult nende suhet – ta kujundab Maarja eneseusku, mälestusi ja reaalsust. Iga kahtlus tembeldatakse ebastabiilsuseks, iga vastuhakk haiguseks. Nii sünnib vangla, mille müürid on ehitatud sõnadest, vaikusest ja hirmust. Kui Maarja leiab sinise kausta ja vana salvestise, hakkab fassaad murenema. Mälumäng, mida ta on pidanud oma „nõrkuseks“, osutub kellegi teise hoolikalt kavandatud manipulatsiooniks. Tee vabaduseni viib läbi salajaste võrgustike, perekondlike võimusidemete ja küsimuse, mis on ohtlikum kui ükski relv: kes tegelikult hoiab niite? Kui mängu sekkub Rasmuse vend Andrus ja varjudest ilmub „esimene vormija“, peab Maarja otsustama, kas ta jääb ellujääjaks – või saab inimeseks, kes keeldub olemast kellegi projekt. „Murdunud müürid“ on psühholoogiline põnevik kontrollist, vaimsest vägivallast ja naisest, kes õpib ütlema ei ka siis, kui maailm tahab temast uuesti savi teha. See on lugu vabadusest, mis ei sünni põgenemisest, vaid ärkamisest.