Jhumpa Lahiri sündis 1967. a Londonis, kuhu tema bengali päritolu, Indias sündinud ja kasvanud vanemad olid elama asunud. Perekond rändas edasi Ameerika Ühendriikidesse, kui Jhumpa oli kolmeaastane. Lahiri õppis Bostoni ülikoolis, sai magistrikraadid inglise keeles ja loomingulises kirjutamises ning võrdlevas kirjandus- ja kunstiteaduses, doktorikraadi renessansiuuringutes.
1998. a ilmusid tema esimesed lühilood The New Yorkeris. 1999. a üheksast lühijutust koosnev kogumik «Murede mõistja», millega algas Jhumpa Lahiri kirjanduslik tähelend. Kogumik sai mitmeid auhindu, sealhulgas PEN/Hemingway, Addison Metcalfi ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinnad ja lõpuks Pulitzeri preemia.

Lahiri on võimeline oma lugejaid loo sisse viima oskusliku ja elegantse detailikäsitlusega, mis paneb lugeja sügavalt tunnetama tegelaste emotsionaalseid, füüsilisi ja vaimseid vajadusi. See emotsioonidel põhinev vestmiskunst avab eriliste kirjanduslike võteteta palju kihte. Lahiri stiil on üllatavalt realistlik ja lihtne. Vormiliselt napp, külvab autor ometi heldelt sügavalt inimlikke tähelepanekuid ja valusat tarkust.