Mälestusteraamat koosneb kahest osast.
Esimeses osas («Tee algul», ilmunud 1946) meenutab autor oma lapsepõlve isatalus Metsanurga külas Põhja-Tartumaal. Taluelu toimetusi saadab raamatute ja ajalehtede lugemine, mis tulevase kirjaniku jaoks olulisemad kui põllupidamine.
Teine osa - «Koolipoisist kirjanikuks» - ilmub esmakordselt autori käsikirja põhjal. Eduard Hubel suundub Tartusse ja asub õppima Tartu IV-klassilisse linnakooli. Pärast kooli lõpetamist teenib ta endal elatist kirjutajana, teenib lisa viiulimänguga ja peab mõned aastad Võrus õpetaja-ametit. Siiski on tema kindel siht saada kirjameheks ja selle eesmärgi nimel teeb ta kaastööd mitmele ajalehele.
«Oleviku», «Virulase», «Tallinna Teataja» jm. toimetuses kohtub ta tolle aja suurmeestega ja võtab isegi aktiivselt osa kultuuri- ja kirjanduselust.