Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida.
Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi.
Kasai tõusis.
«Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?»
Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

Seicho Matsumoto sündis 1909. aastal Fukuoka prefektuuris. Neljateistkümneaastaselt lahkus ta koolist ja asus jooksupoisina ning abitöölisena leiba teenima, kuni sai Teise maailmasõja aastail koha ajalehe «Asahi» reklaamiosakonnas, algul Fukuoka harukontoris, hiljem Tokio peatoimetuses.
Kirjutama hakkas Matsumoto varakult, kuid trükki pääses ta alles 1950. aastal, millal ilmusid tema esimesed jutustused ja kriminaallood. 1952. aastal määrati talle Agutagawa auhind, millele järgnes üldine tunnustus ja üha kasvav populaarsus, mis võimaldasid tal 1956. aastal «Asahi» teenistusest lahkuda ja vabakutseliseks kirjanikuks hakata. Sellest peale on ta avaldanud suure hulga ajaloolisi romaane ja jutustusi, detektiiv- ja kriminaallugusid, millest paljud on kujunenud bestselleriks. «Mäng sõiduplaaniga» ilmus 1958. aastal ajalehe joonealusena. 1960. aastal anti teos välja eri raamatuna.