Mõistevõrk on esimene eestikeelne 20nda sajandi filosoofiat ja laiemalt kogu valgustusprojekti mõttelugu kokkuvõttev sõnaraamat. Mõistevõrk on töövahend filosoofiliste mõistete ja nende tähenduste esmase ülevaate saamiseks ning sissejuhatav abivahend kaasaja mõtlejate vaadete paljususse. Sisaldab mõjukamate mõtlejatega (Freudist Foucault´ni ja Husserlist Habermasini) seotud ülevaateid. Uute või seni väga vähe kasutatud mõistete ja tõlgenduste esiletoomisega toimub pööre eestikeelsesse mõtlemisesse. Mõistevõrk on iseseisvate mõtlejate ja nende tõlkijate loodud põhisõnavara koondus.
Mõistevõrk sisaldab 20ndal sajandil toimunud filosoofilise mõtlemise pöördeid. 1930ndatel algas vägivallale rajatud hirmuvalitsusühiskondade (kommunism, fašism) kriitika. Sooviti leida rohkemate isikuvabadustega ühiskonnakorraldust. Maailma hakati tõlgendama lähtuvalt üksiku inimese eesmärkidest ja sõnastati inimõiguseid. 1960ndatel esildunud kriitiline teooria sisaldas uut arusaama ühiskonna järk-järgulisest muutmise võimalusest. Samal ajal algas ka keeleline pööre tavakeele tähtsustumisega. Lause tähenduse määrab keeleväline tegevus ja asjad, ehk taust. Tausta muutudes võib sama sõna saada uue tähenduse. Keel ja kultuur pole jäigad või muutumatud, vaid on sattumuslikud (juhuslikud) ja muutuvad. 1960ndatel algas H.-G. Gadameri, J. Derrida, M. Foucault´ ja paljude teiste mõtlejate filosoofia, ühiskonna, võimu, suhtlemise või seksuaalsuse tähenduste ümbermõtestamine.
Mõistevõrk erineb eelnevatest filosoofia sõnastikest selle poolest, et sisaldab võõrsõnade asemel võimalikult palju tõlkijate või koostaja poolt kasutusele võetud eestikeelseid tõlkevasteid ja sõnausi (sõnauuendusi). Filosoofilistes tekstides olevate võõrsõnade veelkordne tõlkimine muudab käesoleva sõnaraamatu ainulaadseks. Uued sõnad tekitavad uue eestikeelse mõtlemise ja rikastavad keelevara. Võõrsõnade hulk on sõnastikus küll vähim, samas aga kõiki võõrsõnu ei ole otstarbekas eestistada, sest see võib vähendada sisu mõistmist. Pole ka vajadust tõlkida juba eesti keelde juurdunud sõnu nagu kriitika, marksism, positivism jne. Mõnedel uutel võõrsõnadel puudub veel eestikeelne vaste. Nagu keel, ei saa ka sõnaloome kunagi valmis, sest sõnade eestistamisel tähendusväljad nihkuvad ning neid tuleb pidevalt täpsustada. Näiteks sõna «diskursus» tõlkimisel on tõlkijad kasutanud koguni kaheksat eri sõna, mida ka Mõistevõrgus kasutatakse (arusaadavuse huvides, vastavalt mõtte taustale). Kõigest sellest on võimalik nüüd lugeda igal sõnause huvilisel.
