Tallinna südalinnast vaid kiviviske kaugusel asub imeline paik Rocca al Mare. Ehki võõrapärane nimi laseb aimata koha seoseid baltisaksa ajaloo ja kunagiste suvemõisate traditsiooniga, on see juba üle poole sajandi koduks Eesti Vabaõhumuuseumile, mis on pühendunud meie talurahva ehituspärandi ja eluolu uurimisele ning hoidmisele.

Muuseum asutati 22. mail 1957, tegevust alustas 1. juunist samal aastal. Juulis kinnitati muuseumile 66 ha suurune maa-ala Tallinna lähedal, Kopli lahe kaldal, 19. saj rajatud Rocca al Mare suvemõisa alal. Külastajatele avati ehitusjärgus muuseum 1964. a. Nüüdseks on muuseumi territoorium 84 ha, 1996. aasta 1. jaanuari seisuga on üle toodud 79 hoonet.

Muuseum on keskne vabaõhuekspositsioon, mille ülesandeks on uurida, koguda ja tutvustada ajaloolise maa-arhitektuuri tüüpilisi ja parimaid näidiseid kogu Eestist (kaasa arvatud väiksemate etniliste gruppide: setude, peipsi-venelaste ja eesti-rootslaste ehitised). Arhitektuuriobjektid koos olustikulise tarbevaraga peavad andma pildi talurahva erinevate sotsiaalsete rühmade elust 18. sajandist kuni 20. sajandi kolmekmünendate aastateni.

Muuseumi territoorium on jagatud tinglikult neljaks osaks, vastavalt eesti rahva materiaalse kultuuri ajaloolistele valdkondadele: Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, saared ja Lõuna-Eesti. Kesksel kohal on eri perioodide ja erinevate sotsiaalsete rühmituste taluõued. Tõetruu pildi andmiseks Eesti külast eksponeeritakse ka üksikobjekte (nn avalikke ehitusi): kirik, kõrts, koolimaja, vallamaja, magasiait, külapood, seltsimaja, veskid, pritsikuur.
Väljaehitatuna peab muuseumi ekspositsisoon olema sügavalt terviklik lahendus, kus ajalooliselt tõepärane miljöö luuakse erinevate paikkondade loodust, asulate tüüpe, taluõuede planeeringut, tüüpilisi originaalhooneid ja interjööre sidudes.

Talupoja elamu arengust ja järk-järgulisest täiustamisest saab ammendava ülevaate kõigi etnograafiliste piirkondade ekspositsiooniga tutvumise järel.