Jaanis Grant sündis 1909. a. vaeses kaluriperes. Kasvades üles sadamatööliste ja kalurite keskel, hakkas ta juba maast madalast endale ise leiba teenima. Igapäevase teenistuse kõrval lõpetas ta õhtukeskkooli, kuid sattus aktiivse põrandaaluse tegevuse tõttu kodanliku Läti vanglasse, kus ta tutvus vene kirjandusega ja küpses ideoloogiliselt. Jaanis Granti kirjanduslik tegevus algabki vanglas ning muutub eriti produktiivseks Suure Isamaasõja aastatel, kus ta kirjutab rea jõulisi sõjajutustusi.
Tähtis koht Grantise loomingus on ka kalurite elu kujutamisel romaanides «Pealpoolt tuult» (1949) ja «Mühiseb sinine väli» (1960), mille eest omistati talle Läti NSV vabariiklik preemia.