Ta mulle silma hakkas nunnasummas
Ja tema ilu sedavõrd mind lummas,
Et kangestusin vaimustuses tummas.

Kui kedagi mu ülistus ei veena,
Siis – maalisin ma teda Salomena.

Lucrezia oli ta, Lucrezia Buti.
Miks Jeesusele jätta sellist pruuti?

Me kloostrist lahkusime poole nelja tuule
Ja edasi mu elu oli luule.