Raamat ei pretendeeri teaduslikkusele, tema eesmärk on ainuüksi praktiline ja püüab edasi anda seda, mida autorile on õpetanud tema kui näitleja, näitejuhi ja pedagoogi pikaajalised kogemused. Teatrikooli, millest autor raamatus kõneleb, ja inimesi, kes seal tegutsevad, tegelikkuses ei eksisteeri.
Näitekunsti uurimisel ei tuginenud Stanislavski ainult oma isiklikele loomingulistele kogemustele. Tema «süsteem» üldistas teatrikunsti parimaid realistlikke traditsioone, mida järgisid Stanislavski suured eelkäijad ja kaasaegsed.
Stanislavski «süsteemis» vaadeldakse näitleja vaimse ja füüsilise loomuse mitmesuguseid elemente ning samuti nende vastastikust seost ja mõju praktilise kunstilise tegevuse protsessis. Siin uuritakse ka loomingulise protsessi järjekindlust. See protsess hõlmab järgmisi vajalikke staadiume: analüüs ja süntees, loomingulise materjalie tajumine ja tunnetamine, loomingulise materjali kunstiline ümbertöötamine, lavakuju läbielamine ja kehastamine.