Näitlemise suurim vaenlane on valmis lahendused, kõik-on-teada olukord. Coheni näitlemisõpik annab ameerikaliku otsekohesusega nii algajale kui ka professionaalile hulgaliselt harjutusi, et hoida lavaline mäng värske, avastuslik ja isikupärane. Raamatus esitatud teoreetilised seisukohad inspireerivad ennast edasi arendama, olenemata žanrist või näitlemisstiilist.

Peeter Raudsepp, lavastaja ja õppejõud

Lihtsalt öeldes on Robert Coheni „Näitlemisvägi“ mulle kätte sattunud näitlejaõpikutest kõige seletusjõulisem, loogilisem ja mis peamine ˗ toimivam. Eesti keeles tundub sõna „näitlemine“ viitavat mõistele „näitamine“. Sageli kipubki laval juhtuma, et hakkame oma tundeid, sõnu ja tegevusi näitama. Cohen räägib aga sellisest teatrist, kus poriselt tehakse. Kus hakkab päriselt juhtuma. Isegi siis, kui kõik toimub täpselt paika pandud lavastuslikes raamides. Selle seisundi saavutamise psühholoogilised tehnikad see raamat annabki. Ilma igasuguse müstika või liigse pidulikkuseta.

Mart Koldits, lavastaja ja õppejõud