Näitleja ja lavastaja Väino Uibo pani mälestusi kirjutama hakates näo ette naerva maski, mille varjus jutustab ta teatritegemisest 1960.–1980. aastate ENSVs.
Uibo õppis lavakunstikateedri 4. lennus koos Lembit Ulfsaki, Kaarel Kilveti ja Tõnu Tepandiga, sellele järgnesid Vanemuise aastad legendaarse Kaarel Irdi juhatusel. Need värvikad lood röövivad praegustelt staaridelt ehk kihi pühapaistet, kuid näitavad neid lihast ja luust inimesena. Nõukogude aja igapäev pakkus absurdinalja piiramatult ja mängu loomupäraselt armastav teatrirahvas mõistis olukordi kasutada.
«Nendel inimestel töötab sees justkui teine mootor, mis käivitub ühel hetkel alateadlikult ja kutsub esile tegevusi, mis ei ole enam ratsionaalse mõtlemisega seotud,» ütleb Uibo.
Osaliste elust võetud dialooge lugedes pole teatrisõbral keeruline juurde mõelda repliigi lausuja häälekõla, intonatsiooni ja kehakeelt.
