Erni Krusteni käesoleva romaani kangelase, tundehella ja tundeerksa Eduard Laulu sisemaailma ja elamused on peamised, millele on autor koondanud oma tähelepanu.
Läbi Eduard Laulu vaimse prisma kerkivad lugeja ette viimase poolsajandi ajaloolised sündmused, mis ei muuda mitte ainult maailma, vaid ka inimesi. Eraklik Eduard Laul on püüdnud elada oma elu ennast ja oma veendumusi reetmata. Sisemine veendumus ja usk oma tegude õigsusse suunab selle arhiivivaikusse taandunud mõtiskleja käitumist. Põhimõte – olla lõpuni aus – sunnib aastates Eduard Laulu Suure Isamaasõja ajal levitama nõukogude lendlehti, mille eest seda unistajat ja tundelist erakut ootab surm inimkoletistest fašistide piinakambris.