Kui Samantha Ellioti isa suri, oli tema viimane soov, et tütar otsiks üles oma vanaema, kes lahkus ootamatult kodunt, kui Samantha oli alles imikueas. Ja nüüd on Samantha tohutu suures räpases New Yorgis, vanemad surnud, mehest lahku läinud, ihuüksi maailmas
Michael Taggert, mees, kelle majas on Samantha isa ostetud korter, on tüdruku arvates võluv ja nägus -- nägusaim, keda ta eales näinud. Mike'i nakatav elurõõm aitab tal oma hingehaavadest paraneda ning ta lööb õitsele nagu lill pärast vihma. Kuid Mike'i lähenemiskatsed tõrjub ta kindlalt tagasi. Mike on meelt heitmas, kuid ei anna alla, ja kui nad hakkavad ühiselt uurima Samantha vanaema minevikku, suudab ta tüdrukus äratada ammugi igaveseks maha maetud tunded. Samm-sammult jõuavad nad lähemale saladustele, mille tagajärjel 1928. aastal oli vallandunud metsik veresaun, saavad teada, mida kujutas endast hurmav bluusilaulja Maxie
