Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. «Naise koht» on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.
Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force!
Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees
«Naise koht» aitab mõista naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolisi, poliitilisi, folkloorseid, anekdootlikke, eraelulisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina.
Mare Tralla, kunstnik
Feminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 1994–2000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 2003–2004.
Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (2004–2009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (2015–2019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.
Marianne Mikko on kirjutanud ridamisi artikleid naiste õigustest. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Eesti ühiskonnas soolise palgalõhe teema. Ta kirjutiste keskmes on olnud nii lähisuhtevägivald, soostereotüübid kui ka naiste vähene esindatus poliitikas. Ta on naiste õigustele juhtinud tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka oma missioonidel Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas. Mitmel korral on ta osalenud ÜRO Naiste Komisjoni korraldatud naiste nädalal New Yorgis.
Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh «Viimase impeeriumi lõpp» (1991) «Moldova – lääne ja ida vahel» (2009), «Koridorides libedal jääl» (2020) ja «Kroon kuningriigis» (2020).
