Naine on luules vaieldamatult üks olulisemaid inspiratsiooniallikaid.
Ometi on Jaak Urmeti koostatud mahuka antoloogia «kotkaperspektiivist» lähenemine naisele eesti luuletajate loomingus ainulaadne – aluseks on loodud süžee, mis jälgib naist imikueast raugapõlveni. Nii kerkib meie ette peatükkide kaupa nagu ühe naise lugu, kelle elust libiseb läbi palju tööd ja muret, aga ka rõõmu, lilli, päikest ja värve.
Valdava osa antoloogia 237 luuletuse 82 autorist on mehed. Sellega ei taha koostaja sugugi öelda nagu oleks tähtsam osa eesti luuletajatest mehed, kuid valikusse on võetud üksnes luuletused, kus naine on luuletuses pigem objekti rollis, see on jätnud kõrvale aseksuaalse elupeegelduse.