Fredi elab vanaema juures, olles samal ajal Ailiga visiitabielus. Vanaema ei ole rahul lapselapse väljavalituga, kes pole tema arvates Fredi vääriline. Ailile ei sobi aga selline suhe, mille Fredi talle peale surub. Samas ei hooli noormees töölkäimisest ja mõtleb pigem oma haridustee lõpuleviimisele. Kuni ühel päeval seisab nende korteriukse taga Aili koos väikemehega, kes ütleb Fredile «tere, isa!» ja vanaemale «tere, vanaema!».

Lugeja osaks jääb vaid teada saada, kas laps oma naiivses siiruses suudab seda, milleks täiskasvanud pole võimelised.