Urmas Vadi kommenteerib: «
Jüri Kolk – see on nagu vanamehe nimi. Tegelikult Kolk mingi vanamees ei ole, vastupidi, ta kirjutab nagu noor jumal, on lausa külluse sarv. Mõni teine kirjanik, kellele on vähem antud kui Kolgile, venitaks igast selle raamatu jutust välja romaani, aga Kolk on pillav, teeb justkui tervele kõrtsile välja. Jah, ka tema juttudest peegeldub, et elulistes asjades on Kolk saamatu ning inimestega ebapädev.»
Triinu Pakk vihjab: «Milline naine poleks kannatanud maitsetute tähelepanuavalduste all? Surunud laua all kätt rusikasse, sellal kui nägu üle veiniklaasi naeratas? Jüri Kolk teab, kuidas sest hädast pääseda – ja miks on kasulik kanda madalaid kingi.»
Karl-Martin Sinijärv julgustab: «Novellikogusid ei taha keegi osta. Ega neid keegi eriti kirjutada ka ei taha. Jüri Kolk tahab! Sina ostad ja loed. Head lood ju. Tegelikult kulub igaühele üks rokkiv jutt marjaks. Siin nad on. Loe & naudi!»
Kirjastaja palub edasi öelda, et nende kaante vahel on ka Tuglase novelliauhinna võitnud novell «Sünnipäev», aga ega teised tekstid selle kõrval häbisse jää.
