Läänemere ümbruse ilusate puhkekohtade hulgas on juba ammu tuntud Narva laht ja siinne mererand. Suvitajaid meelitavad maaliline Virumaa rannik, laiad ja madalad liivarannad ning osoonirikkad männimetsad. Kalurikülast kuurordi rajamise mõte kuulub kunagisele Narva linnapeale Adolph Hahnile. Tema soovitusel otsustas Narva linnavolikogu rentida maatüki Hungerburgi ja Šmetske küla vahel ning moodustati vabatahtlik kuurordi heakorrastuskomisjon.

Narva-Jõesuu asula planeering oli omas ajas novaatorlik, sest Inglismaal ja Saksamaal sai aedlinna idee laiema kõlapinna palju hiljem. Looduslikku keskkonda peaaegu muutmata rajati avarate kruntidega rohelusse uppuvaid villasid ja asula keskmesse jäeti looduslikud pargid.

19. sajandi lõpuks välja kujunenud raamidesse on Narva-Jõesuu üldjoontes jäänud tänaseni. Kuigi enamik 19. ja 20. sajandi ehituskunsti šedöövreid hävis Teise maailmasõja ajal või pärast seda, on tänavastruktuur peaaegu terviklikult säilinud. Asula planeeringus toimusid suuremad muutused nõukogude ajal, kui senist krundi- ja tänavastruktuuri eirates hakati rajama mitmekorruselisi sektsioonelamuid. Kuurortlinna kujunemislugu, suvituskultuuri ja supelsakst varju jäävat elu aitavad ilmestada üle 160 foto.

Raamatu vahelehtede fotode autor Natalja Pessotšinskaja.