Kas teadsid, et peaaegu 70% eestlastest sööb alla 300 g köögivilju päevas, ehkki neid tasuks süüa vähemalt 500 g? Miks köögiviljad üldse nii olulised on?
Köögiviljad sisaldavad rikkalikult ühendeid, mis hoiavad seedimise korras, aitavad kaasa kehakaalu langusele ning vähendavad südame-veresoonkonnahaiguste- ning vähiriski. Lisaks toetavad ka meie immuunsüsteemi.
Toitumisterapeudina oma tööd tehes olen sageli märganud, et inimeste tervisemured on tihti tingitud sellest, et nad tarbivad liiga vähe köögivilju. Põhjusi jagub: kiire elutempo, harjumuste puudus, oskamatus valmistada eri köögiviljadest maitsvaid ja vaheldusrikkaid toite. Kohtumiselt lahkuvad kliendid aga teadmisega, et täiesti võimalik on hakata sööma tunduvalt rohkem aiavilju, kui teha (toitumis)muudatusi sammhaaval, ent järjepidevalt ning katsetades üha uusi ja uusi võimalusi ning retsepte.
Tänu mu klientidele alustasin paar aastat tagasi viie köögivilja väljakutsega. See on 21 päeva kestev seiklus, kus osalejad õpivad tundma mitte viit, vaid vähemalt 21 erinevat köögivilja. Samuti olen igaks proovilepanekuks mõelnud välja uusi retsepte. Niimoodi kogunes neid ühel hetkel päris palju. Kuna selgus, et inimestele mu retseptid meeldivad, tekkiski selline vahva soov need raamatusse panna.
Põhitoidukordade planeerijatel soovitan alati mõelda taldrikureeglile (ehk pool taldrikust moodustavad köögiviljad, ühel veerandikul on valk: liha, kala, muna, piimatooted, kaunviljad; teisel veerandikul aga süsivesikud: kartul jt tärkliserikkad köögi- ja teraviljad), sest just selline toitumine annab meile energiat, aitab püsida heas vormis ning toetab tervist.
Teisalt ei maksa aga ära unustada toidust saadavat naudingut. Just nauding on see, mis paneb me silmad särama ja tekitab hea enesetunde. Ei pea ju pugima ainult keedetud porgandit, sest keegi väitis, et see on kasulik. Selle raamatu retseptides olengi püüdnud need kaks poolt ühildada, sest kui maitsenauding tuleb tervislikust toitumisest, on kasu ju mitmekordne.
