«Aasta tagasi, varasügise südapäeval, jalutasin mööda Viru tänavat. Mu tähelepanu pälvis üks ebaharilik nektarilind, kes ahvatles möödujaid oma kirju rüü ja võõrapärase lauluga. Võta sa kinni, mida too soojalt maalt pärit tegelane siitkandist otsis? Põgus tutvus, täitesulepeaga kirjutatud e-posti aadress. Paigutasin selle kuulekalt, linnusule asemel oma arvuti aadressiraamatusse. Kirjatuvi hakkaski aeg-ajalt külas käima, viskas kauge maa tagant mõne lühisõnumi. Aga ühel päeval ajas linnuke aadressid lootusetult sassi. Sokutas valed kirjad, mõeldud teisele daamile, minu e-postkasti. Võõrale silmale kogemata kombel lugemiseks.
Käiski õnnis plaks! Sündis «Nektarilinnu» idee.
Nüüd on too salapärane lind raamatukaante vahele jõudnud. Loodan, et leiate sealt endalegi mõne meelepärase sabasule. Mõnusat lugemist.»
Elme Väljaste