Just raamatukogus Maja hea sõber elabki. Hommikuti kui lapsed pole veel kooli jõudnud, istub sõber aknalaual ja vaatab päikesetõusu, mis mere üleni roosaks värvib. Kui trepil hakkavad kõlama väikeste lugejate sammud, hüppab ta aknalaualt põrandale ja peidab end kiiresti riiulite vahele. Ta on küll raamatukogu püsielanik, aga väga vähesed on teda oma silmaga näinud. Maja parim sõber pole mitte mingi lihtne inimene, vaid omamoodi kangelane – Super-Raamatukogutädi.