Romaani teises köites jätkuvad Vabadussõja lahingud.

«Ning kui siis oli tulnud kõigi kooliõpilaste üldmobilisatsioon, astus Ahaski silmapilku kõhklemata pataljoni, kus ta kui rivitu määrati staabi kantseleisse kirjutajaks.
Nõnda võitles Ahas jälle oma vabariigi eest, mitte enam küll püssiga, vaid sulega. Kuid ka seda võitlust oli vaja, ka siia kirjutajakohale meest tarvis, sest kui mitte invaliid Ahas, siis oleks istunud siin teine, terve mees, selle asemel et lahingurivis püssi kanda või kuulipildujat juhtida.»