Kuidas tuua teadvusele totaalset junkiet, kes oimetult põrandal lebab? Kas aitab see, kui kallim talle kõrva sosistab, et ta teda armastab? Kaugeltki mitte: «Ütle talle, et sul on cokei ja amfetamiini ja mingit muud paska ja kui ta varsti üles ei ärka, ei saa ta sellest midagi.»
Taani noore kirjaniku Jakob Ejersbo loorberitega pärjatud ja Taani noorsoo hulgas juba kultuslikuks kujunenud debüütromaan Nordkraft (trükitud juba enam kui 60 000 eksemplari) on jutustus noortest, kes elavad mõlemal pool piiri: narkomaanidest ja diileritest, unistajatest, küünikutest ja pisisulidest. Romaani tegevus toimub 1990. aastate alguse Taani provintsilinnas Aalborgis ja oma loomutruuduse, detailsuse ja haardega kujutab endast omamoodi nüüdisaja sotsiaalrealistlikku põlvkonnakirjeldust.
Raamatu kolmes osas jälgitakse tervet rida tegelasi, kes püüavad oma elu kuidagi rööpasse saada. Maria on loobunud koolist ja tulevikust, et oma kallimale Christianiast haiit smugeldada. Lakkamatu vaiguuim ja sassis suhted emaga on viimas viimast enesekontrolli ja kui siis ilmub välja iraanlasest desertöör Hossein, surnud sea nahk elutoas ja sõbranna Ulla soojad suudlused, on tagajärjed ettearvamatud. Laevamehaanik Allan pöördub peale naftatankeril juhtunud õnnetust kodulinna tagasi ja avastab, et tema väärtushinnangud ja senine eluviis ei ole enam kooskõlas. Ta püüab alustada uut elu, kuid mineviku varjust on raske vabaneda. Kolmandas osas, kus sõbrad kogunevad üledoosi surnud Steso matustele, põimuvad tegevusniidid ja selguvad tegelaste saatused.
