«Ma armastan sügist, see nukker aastaaeg on mälestuste jaoks loodud.» Nii alustab Gustave Flaubert (1821–1880) oma esimest romaani «November», mille ta lõpetas 1842. aasta sügisel 21-aastasena, kuid trükivalgust nägi see alles pärast autori surma.

Autobiograafiliste sugemetega loos saab lugeja kaasa elada noorukist peategelase tundelisele sirgumisele, tema esimestele armurõõmudele ja tasahaaval maad võtvale elutüdimusele. Küpsemine toob kaasa teadlikkuse ajast ja oma ajalikkusest, kustutab lootuse saada armastuse kaudu ilmutust. Autor ise on öelnud, et pani selle teosega punkti oma noorusele.

Raamatu lõpus on tõlkija Leena Tomasbergi saatesõna «Flaubert enne Flaubert'i»