Sellest pidi tulema ema ja tütre mõnus püügiretk ema töökaaslase väikesel kalalaeval. Nad ei saanud saagiks siiski suurt midagi peale noota takerdunud katkise nuku. Aastaid merepõhjas lebanud nukk nägi välja eemaletõukav ja ema esmane soov oli see vette tagasi visata, kuid tütre pealekäimisel võeti nukk siiski koju kaasa. Õhtul postitas ema nukust tehtud pildi sotsiaalmeediasse. Hommikuks oli ema surnud ja nukk kadunud.

Möödub mitu aastat. Politseiuurija Huldar osaleb inimjäänuste otsimises keset rahutut merd kohas, kus hiljuti oli leitud inimluid. Merepõhjast leitud luustikutükkide päritolu tuvastamine osutub siiski raskemaks, kui alguses arvati.

Samal ajal kaasatakse Huldar kodutu uimastisõltlase mõrva uurimisse, psühholoog Freyja palutakse aga osalema juurdluses, mis uurib laste turvakodus väidetavalt aset leidnud seksuaalset väärkohtlemist.
Õige varsti saab selgeks, et kõiki neid juhtumeid seob üks parajasti teadmata kadunud ja väga haavatav tunnistaja – seesama tüdruk, kes aastaid tagasi nukku endale tahtis.

Lugejas kerget kõhedust tekitav «Nukk» kinnitab veelgi Yrsa Sigurdardottiri kui meisterliku, põnevust ja üllatavaid pöördeid täis lugude looja mainet.