«Nullpunkt» on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannes küll enda mainet päästa, kuid nagu rabalaukas üksida rappides vajub üha sügavamale ja sügavamale, kuni põhja enam pole ja lootust ei paista.

Kui tema elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, avastab poiss, et elu ei ole sellisena enam elamist väärt ning nurkasurutuna, emotsionaalselt ja füüsiliselt läbiklobituna mõistab, et tal ei ole enam midagi kaotada. Ta jõuab nullpunkti. Ta ei taha enam elada, kuid leiab end kogudes enesetapule alternatiivse lahenduse: ta hakkab enda elu looma selliseks, nagu ise tahab. Johannes ei proovi muuta tingimusi enda ümber, vaid kohandab ennast just selliseks, nagu vaja. Ta töötab välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsepteeritus ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama.

Kirjanik Jim Ashilevi: «Nullpunkt» on raamat ülesaamisest. See on häbenematu ülestähendus ühest põrgust, kuhu «erilised» koolinoored päevast päeva saadetakse ja kust mõned neist iial välja ei tule. See raamat saavutab kõige raskema – sellest põrgust väljatuleku ja seda on raske pidada vähemaks kui suursaavutuseks. Õigupoolest võib raamatu kangelast kannustav tahe mõjuda küüniliste ja irooniliste stsenaariumidega harjunud inimesele võõristavaltki.

See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu välja teenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik ilma, et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Pole kahtlust, et see raamat jõuab vähemalt ühe noore inimeseni nagu köis sügavasse pimedasse kaanetatud kaevu. Ja mitte poomiseks, vaid selleks, et tulla välja päikese kätte. Sest kõigil on koht päikese all. Ja päikesel on sinust ükskõik. Aga sina armasta teda sellegipoolest, teadagi miks. Ja võib juhtuda, et kaevust välja tulles pole sind tervitamas päike, vaid lägane vilisev hall Eesti sügistalv. Siis hangid vihmavarju ja head saapad.

Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. 2003. aasta kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmirežissööri erialal. Ta on töötanud produktsioonifirmas reklaami- ja filmiprodutsendina ning võitnud mitmeid erialaseid auhindu. «Nullpunkt» on autori esimene romaan.