«Armeenia Pindaroseks» nimetatud Nareki Grigori (951 – 1003) «Nutulaulude raamat» on tähtis teos mitte üksnes armeenia kultuuris, aga mõjutanud kogu kristlikku maailma.
Nareki kloostri munga Püha Grigori kirjandusliku pärandi moodustavad teoloogilised traktaadid, panegüürikad, hümnid ja laulud ning käesolev poeem «Nutulaulude raamat» (orig. «Matean voghberguthean»). Armeenlastele on see teos piibli järel tähtsuselt teine raamat. Sel usutakse olevat tervendav mõju, mistõttu hoiavad tõbised teda magades padja all ja loetakse ette haigevoodi kõrval. Nareki Grigor ehk Grigor Narekatsi ise nimetas «Nutulaulude raamatut» müstikuna ka «Kõnelusteks Jumalaga südame põhjast».
Nareki Grigori elust on vähe teada. Suurem osa elas ta Nareki kloostris: algul õpilasena, mungaks pühitsemise järel õpetajana. «Nutulaulude raamatu» lõpetas ta arvatavalt vahetult enne surma, 1002. aastal. 2015. aastal kuulutas paavst Franciscus Nareki Grigori katoliku kiriku doktoriks – kõigist eelnevaist doktoreist erineb ta selle poolest, et polnud oma eluajal osaduses katoliku kirikuga. See aga annab tunnistust, et tuhat aastat tagasi elanud Armeenia Nareki kloostri mungal on tänapäeva maailmale midagi väga olulist öelda.
Eesti lugejal on suurepärane võimalus lugeda neid keskaegseid nutulaule Peeter Volkonski imelises tõlkes. Luuletaja Doris Kareva märgib Volkonski tõlke kohta: «Originaali arhailist ülevust annab hästi edasi valdavalt daktüliline rütm, mis mõjub palavikulise palvena, kohati lausa hüpnootilisena. Tunnustust väärib tõlkija erakordselt rikkalik sõnavara ning teksti heakõlalisus.»
Väljaanne on varustatud kahe huvitava saatesõnaga: tõlkija eessõna, mis avab tema isiklikku suhet teosega, tutvustab Grigori elu ja teoseid ning Alar Laatsi põhjalik järelsõna armeenia kristlusest.
