«Romaan «Näitleja» on kirjutatud 60-ndate aastate lõpus. Neil aastatel ilmus Itaalias hulgaliselt valeprohveteid, kes jutlustasid kapitalismi rahulikust ja konfliktideta arengust: kapitalism muutuvat peagi «üleüldise heaolu ühiskonnaks». Kirjanik mõistis nende lootuste petlikkust ja lühiealisust just ajal, kui need lootused kõige enam maad võtsid. Piisab, kui meenutame tema loodud terminit mini-belle époque – tehnokraatlike illusioonide perioodi tabavat iseloomustust –, mis tõi võimule ametnikud, kes varjasid oma ebakompetentsust kaasaegsuse ja toimekusega.
Romaani juhtteemaks on loomulikult näitlemise teema. Kauaaegse filmirežissöörina tunneb Soldati hästi näitlejate psüühikat ja suhtub nende töösse suure sümpaatia ja lugupidamisega.
Juhime tähelepanu romaani veel ühele väga omapärasele tegelasele – selleks on tänapäeva Rooma.»
Anne Kalling