Konstantin Stanislavski «Näitleja töö endaga» on ligi sajandi jooksul olnud näitlejate professionaalse ettevalmistuse aabitsaks ning seda mitte ainult Ida-Euroopa kultuuriruumis, vaid palju laiemalt, kõige rohkem ehk isegi Põhja-Ameerikas.

Raamatu tõlkis esimesena eesti keelde 1955. aastal Felix Moor. Tõlge valmis Stanislavski kogutud teoste põhjal. Sel ajal kogu Nõukogude Liidu teatrikunstis valitsenud Stanislavski kultus tõi kaasa olulisi ideoloogilisi moonutusi ka selles väljaandes. Venemaal 1988–1999 välja antud üheksaköitelises Stanislavski «Kogutud teostes» on «Näitleja töö endaga» juba märkimisväärselt täielikumal kujul, mis on olnud aluseks ka uuele eestikeelsele väljaandele.

«Näitleja töö endaga» koosneb kahes osast: «Näitleja töö endaga läbielamisprotsessis» ja «Näitleja töö endaga kehastamisprotsessis». Mahukale teosele on lisatud ulatuslik ja suurepärane, tänapäevast teatrikonteksti avav eessõna vene teatriteadlaselt ja -kriitikult Anatoli Smeljanskilt, kes on Stanislavski pärandi parimaid asjatundjaid.