«Nõialaps» on päeviku vormis kirjutatud lugu 17. sajandist. Peategelane Mary on orb, kes elab koos oma vanaema, küla ravitsejanaisega metsa serval väikeses hurtsikus. Kui vanaema nõidumises süüdistatuna hukatakse, peab tüdruk hakkama saama omal käel, mis pole külarahva kõõrdpilkude tõttu sugugi kerge. Ta asub salga puritaanide seltsis Ameerika poole teele, et uut elu alustada. Ent nagu Maryl on raske kohaneda reisiseltskonna range eluviisiga, ei taha nemad isepäist plikat naljalt omaks võtta. Uue Maailma ränkadele tingimustele lisaks tuleb tüdrukul tunnistada tõsiasja, et kokkupuutest vaimude ja nägemuste vallaga ta ei pääse. Õnneks leiab ta oma teekonnal liitlasi, kelle hulka kuuluvad näiteks pisut teistlaadi maagiaga tegelevad indiaanlased.

Napis, ent tõepärases stiilis jutustus peegeldab noore neiu isiklike läbielamiste kaudu osakesi ajaloost: mitme sajandi taguse Inglismaa segaseid olusid, ususektide elukorraldust, julmi nõiaprotsesse ja Ameerikasse rännanute suhteid kohalikega.