Kirjutis puudutab ühte kasvatustöö olulist osa – seksuaalkasvatust. Pahatihti kipub selles üpris olulises kasvatustöö osas tekkima tõsiseid puudujääke või siis jäetakse see koguni teadlikult kõrvale. Sageli on puudujäägid tingitud asjaolust, et seksuaalsust puudutavat valdkonda peetakse ainult täiskasvanute maailma puudutavaks ning lastega rääkides muututakse tõrjuvaks, koguni kurjaks, ilmutatakse meelepaha jms. Vanemate sellist suhtumist ei saa kuidagi pidada õigeks. Esiteks juba seepärast, et vastavad nähtused on reaalselt olemas. Igal normaalsel inimesel on suguelundid ja neile vastav sooroll. Teiseks – lapsega usaldussuhete loomiseks ning tema üldise vaimse arenemise huvides on hädavajalik vastata lapse igale küsimusele, loomulikult temale vastava ea kohaselt.