Legendaarse Homerose teine eepos «Odüsseia» erineb esimesest, «Iliasest», paljuski. Sündmustiku keskpunktiks ei ole enam Trooja sõjakäik ise, vaid üks selle järellugudest -- aruka sangari Odysseuse seiklus- ja kannatusrikas kodutee Trooja rannikult Ithaka saarele. Seetõttu on ka «Odüsseia» kirev elumaaling erinev «Iliase» omast, mis muistse ühiskonna inimesi kujutas ennekõike seoses sõjatraagikaga. Eluväärtused, mida iidne laulik kuulutab «Odüsseias», ei ole enam üksnes autunne ja vaprus, vaid samuti ja veel suuremalgi määral arukus, leidlikkus, intellektuaalne uudishimu -- ja nii erinev nagu on Achilleuse isiksus Odysseuse omast, on seda ka «Iliase» pateetiline põhitoon «Odüsseia» didaktilisemast laadist. Kui «Iliast» iseloomustab nagu hädakisa inimlaste õnnetuse, teadmatuse ja rumaluse pärast, siis näidatakse «Odüsseias» juba teed sellest pääsemiseks inimese enda mõistuse jõuga.