See rootsikeelne raamat on kogumik ajaloost, jutustustest, muljetest ja isiklikest kogemustest. elust ja kultuurist saarel autorite silme läbi nähtuna. Need jutustused ja lood on pärit eri aegadest. Võiks öelda, et see raamat võtab kokku päriselt elanud inimeste jutustused ja ajaloo uurijate käsitluse.
Osmussaar jääb mandri-Eesti loodepoolseimast tipust Põõsaspea neemest 7 km loodesse. Saar on 4,6 km pikk ja 1,3 km lai. Selle pindala on umbes 484 ha. Saare kõrgeim punkt asub 8.2 m üle merepinna.
Eestirootslased on saarel elanud vähemalt alates keskajast, kuid tõenäoliselt kauemgi. Osmussaarel arenes omapärane kultuur, mis põhines osalt jahil, kalapüügil ja lootsimisel, osalt loomapidamisele keskendunud ekstensiivpõllundusel.
Aja jooksul muutus talude arv saare ainsas külas Bienis, jäädes kümne ja seitsme vahele, sealjuures 20. sajandiks oli enamik saarele jäänud seitsmest talust jagatud pooleks. Elanike arv ei kasvanud kunagi palju üle saja.
Läbi sajandite kuulus Osmussaar Haapsalu lossi alla, kelle ees oli talupoegadel loonusandami kohus-tus kuivatatud ja soolatud kala, merelindude ja loomapidamissaaduste näol. Saarele rajatud Jeesuse kabel oli algselt puidust, 1760ndatel aastatel asendati see paekiviehitisega.
Teatav kaubavahetus toimus ümbritsevate rannarootsi aladega, abikaasasid toodi tihti mujalt ja saarel toodetut müüdi või vahetati kauba vastu, mida saarel polnud.
