«Oksa Pollocki» teine osa «Kadunute mets» on vaimustav jätk Oksa ja tema perekonna loole. Seesama põnev ja ootamatusi täis lugu liigub suure hooga edasi ning viib lugeja koos raamatu tegelastega uskumatutesse paikadesse. Oksat tabab suur mure. Gus lihtsalt haihtub ühel hommikul. Selleks, et sõpra päästa, võtab Oksa koos kaaslastega ette teekonna paralleelmaailma, kus maagia ja hirm käivad käsikäes ning kus eluohtlikud katsumused ei säästa kedagi. Kas sõbrad suudavad hõljuvates metsades ja süngetes koobastes lootuse säilitada, võideldes ellujäämise nimel kohutavate hiigelkameeleonide ja kehadeta vaimudega?

Võluv on Oksa lugu mitmes mõttes, kuid iseäranis paelub selle inimlikkus – loo kangelased näevad ja kogevad enneolematut, ent ometi tundub see kõik nii lähedane ja käegakatsutav. Neil kõigil hirmud, lootused ning ootused, millest me selles raamatus osa saame. Nii on selles loos terve emotsioonide vikerkaar, mis meid kord meeletult jahmatab, ja siis pööraselt rõõmustab, nagu tõelised Ameerika mäed.