Leena Laid-Parker (1902-1942) kuulub nende tugevate inimeste hulka, kes kodanliku riigi aastatel pühendasid oma elu võitlusele nõukogude võimu taaskehtestamiseks Eestis. Ta osales töölisliikumises ja astus põrandaalusesse Eestimaa Kommunistlikku Noorsooühingusse. 1924. a. ta vahistati ja mõisteti sunnitööle. Vanglast vabanes Leena Laid-Parker 1938. a. amnestiaga.
Oma värssidesse valas vanglaluuletaja leppimatu viha, vastupanu kodanlusele, oma palava eluarmastuse ja uhke veendumuse töölisklassi võidus. Kuid on arusaadav, et elust eraldatud, eeskujudeta ja õpetuseta värsiseadja ei jõudnud küpsuseni. Ta programmilist publitsistlikku võitlusluulet, poliitilist satiiri tuleb hinnata eeskätt tööinimese meelekindlust väljendava dokumendina.