Erich Fromm juhib teosega «Omada või olla» moodsa inimese tähelepanu tema ees seisvale kahele valikule. Kas söösta otsima õnne ja heaolu endast väljapoole – ahmida endale vara, tunnustust, haridust, naudingud ja võimu teiste üle – või leida elu mõte ja tasakaal iseendas ning inimajaloo traditsiooniliste tõdede sünteesis. Ta esitab 20. sajandi radikaalhumanistliku psühhoanalüüsi lähtekohalt meile uuesti läbikaalumiseks kahe tuhande aasta eest esitatud dilemma: «Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks kogu maailma, oma hingele aga teeks kahju?». Meie kasvujärgus tarbimisühiskonna jaoks kõlab ülimalt ajakohaselt Frommi meeldetuletus, et nüüdisinimene pole oma põhiloomult ahnitsev tarbimismasin, vaid ainulaadse loome- ja armastamisvõimega vaimne olend.
Tunne Kelam