1990ndate aastate algul alanud ja reas oma lõikudes ka sügavale 21. sajandisse ulatunud omandireform kuulub ilmselt sajandi olulisemate majandust ja ühiskonda ümber kujundanud ettevõtmiste hulka Eestis. Sellesse reformi on suhtutud väga erinevalt, on nii kiidetud kui kirutud. Nii nagu raamatus väidetud: kui võrrelda hinnanguid mida on andnud reformile seda eri vaatenurkade alt vaadelnud ja erinevaid momente väärtuslikeks pidanud hindajatd jääb mulje nagu ei räägitaks üldse ühest ja samast asjast.


Käesolev raamat pakub laiemale lugejaskonnale esmakordselt ülevaate, mis avab nii Eesti omandireformi ideoloogilised alternatiivid ja dilemmad kui kirjeldab selle reformi üksikuid komponente nagu maareform ja põllumajandusreform, ettevõtete erastamine ja elamureform. Selgitatakse põhjalikult omandi restitutsiooniga, st kommunistliku võimu poolt sundvõõrandatud omandi tagastamise ja kompenseerimisega seostuvaid küsimusi ja selle protsessiga seostuvaid raskusi, aga ka okkalist teed, mille kaudu kujunes välja Eesti Erastamisagentuuri poolt rakendatud ettevõtete müügi mudel. Peatutakse sellistel Eesti ühiskonnas palju emotsioone tekitanud teemadel nagu sõja ajal Eestist lahkunud baltisakslastele omandi tagastamine ja nn sundüürnike problemaatika.

Raamatus on toodud ka 2020.a läbi viidud avaliku arvamuse küsitluse tulemused selle kohta, kuidas eesti inimesed hindavad omandireformi ja selle eri komponentide edukust.

Raamat analüüsib omandireformides kasutatud lahendeid ning kirjeldab neis tekkinud probleeme ka Ida-Saksamaal, Ungaris, Tśehhi Vabariigis, Poolas, Lätis ja Leedus. Eesti omandireformi paigutamine laiemale rahvusvahelisele taustale aitab seda mõista oluliselt paremini kui selle vaatlemine vaid kohaliku mätta otsast.