om klaasil varastõt aŕ taiva au nii värm
ja paprõ pääle kisk su sisikonna käsi
om syrmõkuntõl nahk nigu sinetäv härm
ja häbü huulits koh ma iho ligi kisi

uma rõivit ja koh mu ullist pesse tuul
nii taiva valgus noq ku mu altar om tühi
ynnõ kõmisõs pääh ja su märk miä mu suul
minno uimatsõst lüü olõ-i unõhtust pühhi

su kässi hoit mu miil ku hingeynństust sisi-
konna verevä kõrd ma paprõ pääle kisi